„Joonatan Jürgenson” - Ajakiri Muusika, november 2020
Jorma Toots
Kui eesti interpreetide puhul on küllalt tavaline, et salvestatakse põhiliselt eesti muusikat, siis Joonatan Jürgenson on oma esikplaadil julgenud rinda pista absoluutse muusikaklassikaga, millega kaasnevad peaaegu alati sajandite pikkused esitustraditsioonid ja tänapäeval ka ohtrad võrdlusvõimalused kõige paremate esitustega üle maailma. Seda suurem rõõm on tõdeda, et plaadil kõlav muusika on sisse mängitud kõrgel professionaalsel tasemel, esindades intelligentset ja liialdustevaba väljendusviisi.
Plaadi üldises kõlapildis tekitas veidi küsimusi Schumanni palade minu arvates liig tume kõlakoloriit, mis ühtpidi haakus küll plaadiümbrise tumetõsidusega, ent teisalt pani siiski igatsema klaveri heledamate ja mahlasemate kõlavärvide suuremat esindatust iseäranis akordilise faktuuri puhul. Tšaikovski süidis ma sellist vajakajäämist ei tajunud ja võisin segamatult nautida kõigi tuntud tantsupalade pulbitsevat rütmilist energiat.
Nii nagu iga valminud helikandja puhul, on ka Joonatan Jürgensoni värskesse heliplaati võimalik suhtuda kui vahekokkuvõttesse senisest muusikuteest, ent samal ajal võib see olla hoopis noore interpreedi soliidne ja tõsiseltvõetav visiitkaart, millest võrsuvaid vilju hakatakse lõikama tulevikus.
Juba kevadel jõudis kuulajate ette noore pianisti Joonatan Jürgensoni debüütplaat, millel kõlavad Robert Schumanni “Fantaasiapalad” op. 12 ja Pjotr Tšaikovski “Pähklipureja süit” op. 71a sooloklaveri seades. Ehkki klassikaplaatide kavavaliku puhul ei ole möödapääsmatu mingi kõike ühtesiduva kontseptsiooni olemasolu, on käesoleva üllitise puhul kandva teljena jälgitavad romantismiajastu mõtleja Ernst Theodor Amadeus Hoffmanni mõjud. Nimelt on mõlemad plaadil kõlavad kompositsioonid inspireeritud just Hoffmanni teostest.
Plaadi kuulamisel saadud mulje kinnitas napis annotatsioonis öeldut – need nii erinevad väikevormide kimbud täiendavad teineteist suurepäraselt ja muudavad niigi küllalt lühikese plaaditäie ilmselt hõlpsasti kuulatavaks ka inimestele, kel muidu klassikalise klaverimuusika jaoks ehk kõrvu ei jätku.